Uurimissuunad

Ringdisain

Jätkusuutlikud disaini- ja tootmispraktikad ning kapitalistliku maailmakorralduse ümbermõtestamine on kiirelt muutuvas maailmas üha olulisem. Kliimamuutuste valguses ja Euroopa Liidu eesmärke silmas pidades on vajalikud ringdisaini praktikad, mis loovad vajaliku silla teadusinnovatsiooni ja ettevõtluse vahele. Selles valdkonnas on suurimaks puuduseks toimivad ringlussevõtu praktikad ning teadmised ja oskused nende kasutuselevõtuks. DiMa ringdisaini uurimissuunad tegelevad erinevate ringlussevõtu võimalustega läbi disaini kohalikul ja globaalsel tasandil.

Ringdisaini teemal on DiMa peamisteks uurimissuundadeks:

  • Ringmajandus (organisatsiooni tasand)
  • Ringdisain (toote olelusringi tasand)
  • Väärtustav taaskasutus (materjali ringlussevõtt), inglise keeles upcycling
  • Ümbertöötlus (materjali ringlussevõtt), inglise keeles recycling
Ringmajanduse eesmärk on majanduskasvu lahtisidumine esmase toorme kasutusest luues võimalikult väikeste kadudega tootmis- ja tarbimissüsteem.

Ringdisain annab võimaluse luua toote, mille hilisem ringlussevõtt on juba toote disainifaasis ära määratletud. Sellel uurimissuunas on laboril pikaajaline rahvusvaheline kogemus tootmisjäätmete tööstuslikul ringlussevõtul väärtustava taaskasutuse meetodi rakendamise läbi. Esimene koostöö suurtootjaga Bangladeshis sai alguse 2012. aastal ja kestab siiani. Tehase Beximco näitel arvutati välja toote keskkonnamõju võrdluses esmasest materjalist valminud toote ja väärtustava taaskasutuse meetodil valminud toote vahel. Sarnaseid koostöid on läbi viidud ka Indias, Poolas, Jaapanis ja Eestis. Läbi on viidud ka jäätme analüüs tehases, mida on korratud tehastes Indias ja Eestis. Selle tulemusel arendati välja Upmade sertifikaat koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudiga (SEI).



Teiseks praktilise väljundiga uurimissuunaks on tarbijajärgse tekstiilijäätme ringlussevõtt läbi kohaliku väärtustava taaskasutuse. See võimaldab organisatsioonides ringlussevõttu väikeses mahus materjalide ja toodete lõikes. Näitena võib siinkohal tuua labori läbiviidud koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga, kus töötati välja meened kasutades mahakantud vormirõivaid ning koostöö KUMUga, mille raames esitati muuseumile keskkonnahoiu soovitusi ning disainiti uued tooted KUMU näituste jääkmaterjalidest. Lisaks Eestile on DiMa alustanud tarbijajärgsete tekstiilijäätmete ringlussevõtu uurimissuunda laiendamist ka Aafrikas, Keenias, koostöös Moi ülikooliga.

Oluliseks uurimissuunaks on viimastel aastatel kujunenud ka tekstiilikiu väärindamine läbi mehaanilise ümbertöötluse. KIK poolt toetatud projekti raames on järgnevatel aastatel plaanis koostöö materjaliarenduses TalTechi Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboriga ning Viljandi Kultuuriakadeemia villalaboriga, et välja töötada ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest uudseid toormaterjale. Välja töötatud materjaliarenduste põhjal on plaanis välja töötada uuenduslikud tootearendusnäidised, mis oleksid aluseks tekstiili ringlussevõtu süsteemi edasiseks arendamiseks kogu Eestis.

DiMa ringdisaini uurimissuunda juhib EKA vanemteadur Reet Aus PhD.

Biopõhised materjalid

Teise uurimussuunana keskendub labor jätkusuutlike materjalide loomele. Materjal on kõigi erialade alus, andes vormile nii funktsionaalsed, tähenduslikud, taktiilsed, kui tehnilised omadused ning määratledes tootmismeetodi ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud. Samavõrd oluline kui materjalide arendustöö ja optimaalne rakendamine toodete disainimisel ja esemete valmistamisel, on oskus kriitiliselt analüüsida materjalide rolli tuleviku tootmis- ja tarbimismudelites laiemalt. Disaini meetodeid rakendades on läbi loomingulise töö, eksperimentaalse lähenemise ja uurimuse võimalik visualiseerida ja “realiseerida” erinevaid tulevikuvisioone, mille esmane eesmärk ei ole jõuda reaalsete rakenduste ja tootmiseni suuremal skaalal. Läbitöötatud stsenaariumite toel juhitakse tähelepanu materjalidega seotud küsimustele laiemalt. Sellisele spekulatiivsele lähenemisele annab realistlikuma mõõte koostöö materjaliteadlastega teistest Eesti ülikoolidest.

Eesti Kunstiakadeemia materjalilabor ei konkureeri
pika ajalooga materjaliteaduse instituutidega vaid loob võimaluse koos avardada materjaliuurimust ja arutelu kohalikus kontekstis. EKA Materjalilaboris toimub materjalide väljatöötamine, katsetamine ja rakenduslike või spekulatiivsete väljundite leidmine. Seoses jätkusuutlike toodete tarbimise kasvuga moodustavad kaaluka osa tulevikumajandusest biopõhised materjalid. Neid globaalseid muutusi arvesse võttes on DiMa fookusesse seadnud jätkusuutlike materjalide uurimise ja arendamise, sh biopõhised materjalide ja jääkmaterjalide väärindamise lähtudes lokaalsetest eripäradest.

Materjalide labor on Eesti Kunstiakadeemias biopõhiste materjalide arendamise ja disainiga tegelenud alates 2015. aastast. Tänaseks on jõutud materjalide ja prototüüpideni, mille omadusi on võimalik mõõta ja analüüsida. Senise tegevuse tulemusena on valminud erinevate omadustega kohalikul toormel põhinevaid biokomposiite lausmaterjalidena, mikroorganisme rakendades kasvatatud materjale (mikrobakteriaalne tselluloos ja mütseeli abil kasvatatud komposiidid) ning
utiilmassi väärindavaid materjale (rakendades põlevkivitööstuse jääke). Eesmärgiks on jõuda uute,
lokaalselt relevantsete ning globaalselt aktuaalsete materjalideni ja nende rakendamiseni.

Toimunud on ülevaatenäitus “Materjal I”, mis keskendus ülikoolides ja ettevõtetes valmivatele uudsetele materjalidele ja uurimustöödele. Materjalilabor (koosseisus Annika Kaldoja ja Kärt Ojavee) on korraldanud ka kolm näitust TalTech Mektory galeriis ning 2022. maikuus toimunud näitus "Tseremoonia vetikatele" Põhjala tehases, Tallinnas.

Biopõhiste materjalide uurimissuunda juhib EKA teadur Kärt Ojavee.