Eesti Kunstiakadeemia ja partnerite koostööl läbi viidud teadusarendusprojekt näitas, kuhu liiguvad Eestis tekstiilijäätmed ja mida nendega teha saaks.
Eesti Kunstiakadeemia DiMa juhitud ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel läbi viidud 1,5 aastat kestnud projekt "Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu ja tootearenduste lahenduste väljatöötamine" on jõudnud lõpule ning valminud on projekti tulemusi kokkuvõttev raport (TUTVU SIIN). Selle eesmärgiks oli välja töötada Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu lahendused, mis oleksid aluseks tekstiiliringlussevõtu süsteemi edasiseks arendamiseks.
Tekstiiltoodete tarbimine on viimase kahe kümnendi jooksul hüppeliselt kasvanud. Samal ajal jõuab valdav osa kasutatud rõivaid ja tekstiile jäätmetena kas prügi- lasse või põletusse. Euroopa Liidus näiteks ladestatakse ligikaudu 5,8 miljonit tonni tekstiiltooteid ehk ca 11 kg inimese kohta aastas. Läbiviidud uuringud näitavad, et Eestis tekkis 2020. aastal 19 300 tonni rõiva- ja tekstiilijäätmeid. Arvestades, et tänasel päeval puudub Eestis selle jäätmegrupi ringlussevõtu võimalused, läheb sellest valdav enamus prügilasse ladestamisele, kus see omakorda on keskkonnakahjulik ja äärmiselt aeglaselt komposteeruv jääde.
Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu arendamiseks ja lahenduste leidmiseks viis DiMa antud uurimisprojekti läbi koostöös SEI Tallinna, TalTech polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori ning Viljandi kultuuriakadeemia Villalaboriga.
Uurimisprojekt jagunes nelja tegevusfaasi:
1) Eestis tekkivate tekstiilijäätmete uuring.
Projekti esimeses faasis viidi läbi uuring SEI Tallinna poolt, mille raames välja töötatud analüüsimetoodika abil liigitati erinevaid tekstiiijäätmete kategooriaid ja hinnati nende jäätmemahtusid. See võimaldas välja selgitada tekstiilijäätmete kogused, kategooriad ja tehnoloogiad, mida on võimalik minimaalselt investeerides rakendada, et tagada esmane kasutatud rõivaste ja tekstiilide eeltöötlemise võimekus Eestis. Uuringu tulemused näitasid, et aasta jooksul Eestis tekkivates rõivajäätmetest oleks 3300 tonni tehnoloogilisest ja majanduslikust perspektiivist lähtudes võimalik üsna lihtsalt mehhaaniliselt töödelda ja uute toodete tootmiseks teisese toormena kasutada.
2) Tekstiilide kogumine, puhastamine ja kiustamine.
Projekti raames läbiviidud ringlussevõtu lahenduste leidmiseks koguti MTÜ Uuskasutuskeskuse abiga 425 kg vanu rõivaid (T-särgid, teksad, kodutekstiil). Need purustati mehaaniliselt ettevõttes Paragon Sleep, mille taaskiustamisliin on mõeldud tootmisjärgsete tekstiilide purustamiseks. Läbiviidud tegevused näitasid selgelt, et Eestis puuduvad täna tekstiilijäätmete liigiti kogumise ja eeltöötlemise lahendused ja tehnoloogia.
VIDEO - tekstiilijäätmete sorteerimine ja puhastamine.
VIDEO - tekstiilijäätmete purustamine ja kiustamine.
3) Purustatud kiumassist uute materjalide arendamine.
Materjaliarendus purustatud kiumassist lausmaterjalide saamiseks viidi läbi TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboris. Selle tulemusena valmisid erinevate koostiste, struktuuri ning jäikusega lausmaterjalid. Teiseks materjaliarenduse suunaks oli lõngaarendus, mis viidi läbi Viljandi kultuuriakadeemia Vilma villalaboris ning mille tulemusena valmisid nelja erineva koostisega lõngad.
VIDEO - purustatud kiumassist lausmaterjalide arendamine.
VIDEO - purustatud kiumassist lõngade arendamine.
4) Tootearendus uutest materjalidest.
Tootearendusprotsess viidi läbi EKAs. Valminud lausmaterjalidest valiti edasitöötamiseks kuumpressitud komposiitplaadid, millest valmisid väikemööbli näidised (disainer Argo Tamm). Lõngaarenduse tulemusena valminud erineva koostisega lõngadest arendati käsimasinal kootud kudumid (disasiner Maria Kristiin Peterson) ja seamless knit-tehnoloogial kootud peakatted (disainer Reet Aus).
VIDEO - tootearendus uutest materjalidest.
Projekti rahastaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ringmajanduseprogramm.
Projekti läbiviija: EKA Jätkusuutliku disaini ja materjalide labor DiMa. Osalejad: vanemteadur Reet Aus, teadur Kärt Ojavee, projektijuht ja disainer Maria Kristiin Peterson, disainer Argo Tamm.
Koostööpartnerid: SEI Tallinn, Viljandi Kultuuriakadeemia, TalTech Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor, Uuskasutuskeskus, AS Paragon Sleep.
Vaata rohkem fotosid DiMa näituse galeriist XVII Disainiööl SIIT.
TUTVU RAPORTIGA SIIN.
