Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs

Teadusuuringu eesmärk on koostada kaardistus ja hinnang Eesti tarbijajärgse tekstiili ringlussevõtu võimekusest ja ning selle alusel selgitada välja parimad lahendused erinevatele tekstiilivoogudele.

Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivist tuleneb nõue, mille kohaselt tuleb alates 1. jaanuarist 2025 kõikides liikmesriikides kehtestada tekstiilide liigiti kogumine. Liigiti kogumise peavad korraldama kohalikud omavalitsused, kes saavad valida sobiva kogumisviisi. See tähendab, et lisaks tekstiilijäätmete vastuvõtmisele jäätmejaamades peab kohalik omavalitsus korraldama ka jäätmevedu, tekstiilijäätmete kogumiskonteinerid, kogumisringid vms.

Eestis tekkis 2020. aastal liigiti kogutud tekstiilijäätmeid 3968 tonni. Liigiti jäeti kogumata (nt anti üle koos segaolmejäätmetega) hinnanguliselt 18 500 tonni tekstiilijäätmeid. Kokku tekib Eestis inimese kohta 17 kg tekstiilijäätmeid aastas. Sellest võetakse ringlusse vähem kui 1 kg. Ülejäänu jõuab praegu veel prügilasse või jäätmepõletusse. Uue nõude rakendumisel suurenevad oluliselt liigiti kogutud tekstiilijäätmete kogused.

Praegu toimub Eestis mõningane tööstuslike tekstiilijäätmete ringlussevõtt, kuid tarbijajärgsete tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus puudub.

Selle uuringu eesmärk on tekstiilijäätmete ringlusse suunamise suurendamiseks:

a) koostada kaardistus ja hinnang Eesti tarbijajärgse tekstiili ringlussevõtu võimekusest;

b) selle kaardistuse ja hinnangu alusel selgitada välja parimad lahendused erinevatele tekstiilivoogudele ning panna paika nendest tulenevad võimalused (investeerimisvajadused, meetmed ja tegevused).

Uurimistöö peamise järeldusena selgub, kas ja millist ringlussevõtu võimekust on võimalik Eestisse rajada tekstiilijäätmete ringlussevõtu edendamiseks.

Projekti kestus: 2023-2024
Projektipartner: SEI Tallinn
Töö valmib Kliimaministeeriumi tellimusel 

Lõppenud uuringu tulemuste kokkuvõttega saab tutvuda allolevas raportis: