Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu ja tootearenduste lahenduste väljatöötamine

Tänasel päeval puudub Eestis tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus ja vastavad tehnoloogilised lahendused. Eestis tarbitakse uusi rõivaid ja kodutekstiile aastas ca 16 000 tonni. Täna suunatakse ligi pooled Eestis liigiti kogutud rõivad ja tekstiilid (kokku ligi 2500 tonni/aastas) prügilasse ladestamiseks. Lisaks liigiti kogutud rõivastele ja tekstiilidele visatakse suur osa kasutatud rõivaid segaolmejäätmetesse (ligi 15 000 tonni/aastas). Sealt edasi liiguvad need juba käitlemisse koos segaolmejäätmetega, milleks Eestis on kas masspõletus jäätmepõletustehases või ladestamine prügilasse. Samaaegselt on vastavalt Euroopa Liidu jäätmedirektiivile kõik liikmesriigid alates 2025. aastast kohustatud liigiti koguma kõiki tekkivaid tekstiilijäätmeid. 

Lõppenud projekti eesmärgiks oli leida neile liigiti kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmetele ringlussevõtu lahendused. Lõppenud projekti tulemuste kokkuvõttega saab tutvuda allolevast raportist:

Projektis läbiviidud uuringu tulemusted näitavad,  et ligikaudu 3300 tonni Eestis aasta jooksul tekkivatest rõiva­ ja kodutekstiilijäätmetest oleks tehno­loogilisest ja majanduslikust perspektiivist lähtudes võimalik üsna lihtsalt mehhaaniliselt töödelda ja uute toodete tootmiseks teisese toormena kasutada.  See maht moodustab ca 22% aastas turule pandud rõivaste ja tekstiilide kogusest. Uuring näitas ka selgesti, et Eestis puuduvad täna tekstiilijäätmete liigiti kogumise ja eeltöötlemise (sorteerimine, puhastamine, purustamine, kiustamine) lahendused ja tehnoloogiad. 

Liigiti kogutud tekstiilijäätmete edasise mehhaanilise ringlussevõtu esimese etapina tuleb luua esmane võimekus nende eeltöötlemiseks. Selleks et tagada aga eeltöödeldud kiumassi edasine ringlussevõtt, on vaja riiklikul tasemel investeerida ka tehnoloogiatesse, mis võimaldavad purustatud kiumassist luua uusi materjale, millest omakorda oleks võimalik toota uusi tooteid. 

Edukaks tootearendusprotsessiks on vajalik investeerida materjali­ ja tootearenduslaborite seadmeparkidesse ning neis juba olevate tehnoloogiate uuendamisse. Tekstiilijäätmete ringlussevõtt ja sellega seonduv materjali- ja tootearendus on uusi teadmisi vajav valdkond, mistõttu on oluline toetada  teadus­ ja arendustegevust nii materjaliarenduse, tootearenduse kui ka disaini valdkonnas.

Projekti rahastaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ringmajanduseprogramm. 

Projekti läbiviija: EKA Jätkusuutliku disaini ja materjalide labor DiMa. Osalejad: EKA vanemteadur Reet Aus, teadur Kärt Ojavee, projektijuht Maria Kristiin Peterson ja külalislektor Argo Tamm.
Purustat
Vaata rohkem fotosid DiMa näituse galeriist XVII Disainiööl SIIT.


Projekti raames viidi läbi järgnevad tegevused:

1. Tekstiilijäätmete analüüs,
mille eesmärgiks oli kaardistada Eestis tekkivad perspektiivsemad tekstiilijäätmete liigid, mida on Eestis lihtsaim ringlusse võtta ning materjali- ja tootearenduses kasutada. Uuringu viis läbi SEI Tallinn.

2. Tekstiilide kogumine, puhastamine ja kiustamine.
Koostöös MTÜ Uuskasutuskeskusega koguti projekti tarvis 425 kg vanu rõivaid. Need purustati ja kiustati mehaaniliselt  ettevõtte Paragon Sleep taaskiustamisliinil.
Tekstiilijäätmete sorteerimine ja puhastamine
Tekstiilijäätmete purustamine ja kiustamine

3. Purustatud kiumassist uute materjalide arendamine. Materjaliarendus purustatud kiumassist lausmaterjalide saamiseks viidi läbi TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboris. Selle tulemusena valmisid erinevate koostiste, struktuuri ning jäikusega lausmaterjalid. Teiseks materjaliarenduse suunaks oli lõngaarendus, mis viidi läbi Viljandi kultuuriakadeemia Vilma villalaboris ning mille tulemusena valmisid nelja erineva koostisega lõngad.

Lõngaarendus tekstiilijäätmete kiumassist
Lausmaterjalide arendus tekstiilijäätmete
4. Tootearendus uutest materjalidest.
Tootearendusprotsess viidi läbi EKAs. Valminud lausmaterjalidest valiti edasitöötamiseks kuumpressitud komposiitplaadid, millest valmisid väikemööbli näidised (disainer Argo Tamm). Lõngaarenduse tulemusena valminud erineva koostisega lõngadest arendati käsimasinal kootud kudumid (disasiner Maria Kristiin Peterson) ja seamless knit-tehnoloogial kootud peakatted (disainer Reet Aus).

Tootearendus tekstiilijäätmete kiumassist